Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Sel ajastul välja kujunenud puitelamute tüüpe kasutati ka pärast
näidisfassaadidest kinni pidamise kohustuse kaotamist, kuni 19. sajandi lõpuni, seda eriti
väiksemates linnades. Hoonetel võivad olla nii kivi- kui plekk-katused, algselt ka
laudkatused. Välisviimistluseks on horisontaallaudis, iseloomulikest klassitsistlikest
detailidest võib ära märkida poolkaarjad nn. termi aknad, mida sageli kohtab viiluväljadel.
Valdavalt on klassitsismiajastu puitkorterelamud ühe- või poolteisekorruselised.
Varasemad neist on enamasti rajatud ühele perele ja sageli hiljem mitmeks korteriks
jagatud, hilisemad aga juba algusest peale kavandatud korterelamutena, sest linnade
arenedes tekkis vajadus väiksemate üürikorterite järele. Üheks kõige levinumaks
variandiks on kitsa otsafassaadiga tänava poole pööratud ühekorruselised pikad kitsad
hooned (vt. Joonis 1.6), mida katab kahepoolne viilkatus, nii et tänava poole jääb
kolmnurkne otsaviil
annaabi.ee 
