Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Lihasekiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihsaed liht-
ehk dünaamilisteks lihasteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks.
Dünaamilistes lihastes kulgevad lihaskiud paralleelselt lihase pikiteljega ning
otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks.
Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning
jagunevad poolsulgjateks, sulgjateks, kahelisulgjateks ja mitmelisulgjateks
lihasteks.
Poolsulgjatel lihastel kinnituvad kõõlused lihase kõhu välispinnale.
Sulgjal lihasel tungib kõõlus lihasesse ja temale kinnituvad terava nurga alt
lihasekiud.
Kaheli- ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb.
Lihase jõud oleneb lihasekiudude arvust ning kontraktsioonivõime kiudude
pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning
sulgjad lihased on tugevamad.
20. Lihaste abiseadeldised
annaabi.ee 
