Mõiste tekstis ka lahti kirjutatud Maakoor on välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Maakoore alla jääb kuumast ja tihedast kivimimassist koosnev vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera r ruumalast. Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast. Peatüki lõpus ka mõistekastike uue mõiste seletusega maakoor Maa pindmine tahke kest vahevöö osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore all tuum kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik Teksti ülesehitus Selge Tekst jaotatud mõõdukateks lõikudeks Alapealkirjad lühikesed, selgesti mõistetavad, huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju
Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest Vahevöö- osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all Tuum- kõrge temp. ja suure rõhu all olev maa sisemus Laam- naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk Magma- sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass Laava- maapinnale jõudnud magma Vulkaan- laavat ja tuhka purskav mägi Maavärin- kivimite kiire liikumine maakoores Aluspõhi- tardkivim: pealiskord, aluskord Pinnakate- pudedad setted
vöönditest moodustunud trapetsikujulised ja ovaalsed moodustised, mida hakati kutsuma "võidusõiduradadeks". Sellise "paigatud" välimuse tekkepõhjuseks arvatakse olevat see, et Miranda on kunagi mingi kokkupõrke tulemusel purunenud ja tükid on hiljem vastastikuse külgetõmbejõu mõjul uuesti ühinenud. Seejuures mõnel tükil on jäänud väljapoole sisemine, kivine külg, mõnel aga välimine, jäine külg. Viimasel ajal on populaarsem hüpotees, mille järgi põhjuseks on poolsulanud jää pinnaletõus. Uraanist võttes järgmise kaaslase Arieli pinnal võib näha risti-rästi kulgevaid siledapõhjalisi orge. See-eest Umbriel on ühtlaselt kaetud suurte, 100 kuni 200 kilomeetrise läbimõõduga kraatritega. Üksluisust rikkusid vaid ühe kraatri sees olev hele rõngas ja teise kraatri keskel olev hele laik. Kraatrid katavad tihedalt ka Uraani suurimat kaaslast Titaniat, kuid erinevalt
juustuseguga. Küpsetada 200 kraadi juures umbes 15 minutit. OTI ,,KALA MÕNUSALT KRÕBEDA KOORIKU ALL" Valmistusaeg : u. 30 min u. 4 portsjonit Koostisained: 400 g luudeta ja nahata valget kala, võib kasutada ka külmutatud kala soola pipart (võib kasutada ka valget pipart) 1 pakk peekonit 2 sepiku viilu 1 sidruni riivitud koor punt peterselli 2 dl lahjat riivjuustu Maitsesta kalafileed soola ja pipraga ( Külmutatud kala korral maitsestada poolsulanud kala). Pane need rasvaga määritud ahjuvormi. Lõika peekoniviilud ribadeks. Prae need pannil omas rasvas. Pane peekoniribad köögipaberiga kaetud taldrikule jahtuma, et liigne rasv ära nõrguks. Murendada kaussi sepiku viilud. Lisada riivitud sidrunikoor, hakitud petersell, jahtunud peekoniribad ja riivijuust. Puista segu kalale. Küpseta kala ahjus 180 kraadi juures 15 -20 minuti. Serveeri kala juurde vastavalt maitsele kas keedu kartuleid või riisi ning rohelist salatit. Head isu!
lumetorm. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa 2. Mis on litosfäär? Maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. 3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht. 4. Mis on vahevöö? osalt tahke, osalt poolsulanud kivimmassist koosnev kest maakoore ja tuuma vahel 5. Mis on D" kiht? Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult 6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö 7. Mis on magma? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite sulam 8. Mis on laava? vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla
annaabi.ee 
