Kui kaua oleme me olnud eestlased?
7
3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest
20. sajandi esimesel poolel vohas Eestis kadakasakslus. Jõukamad eestlased arvasid, et nad on
paremad kui talupojad. Selle paremuse väljendamiseks hakkasid nad rääkima saksa keeles ning
võtsid ka mõningaid baltisaksa sõnu üle eesti keelde. Vaesemad talupojad hakkasid neid inimesi
pilgates kadakasaksadeks nimetama. Kohalikud sakslased ei tunnistanud tegelikult neid isehakanuid
ja kutsusid kadakasakslasi õlgjunkruteks ehk poolsakslasteks. (Rätsep 2012: 11) Huno Rätsep
kirjeldab rahvaetümoloogiat kui püüet asendada võõras sõna kõlalt enda omaga. Rahvakeelseteks
mugavndusteks võib pidada sõna kadalipp, mis on toodud eesti keelde laensõnana vanarootsi
keelest. Kadalipuks nimetatakse karistusviisi, mis tuli kasutusele 16. sajandi teisel poolel ning see
pärines Rootsi sõjaväest. Eesti talupojale kõlas see võõralt ja rahvasuu hakkas seda eestipäraseks
kohendama
annaabi.ee 
