"poolsaartena" - 1 õppematerjal

Põhja Eesti rannikumadalik

tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared. Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi katkendlik. Selline on ta kohtades, kus Põhja-Eesti klint ulatub otse mereni, näiteks Pakri poolsaarel ja Udrias. Neis kohtades aga, kus lahe väga tugevasti liigestatud rannajoon ulatub poolsaartena kaugele merre, on rannikumadalik kõige laiem. Näiteks Lahemaal ulatub tema laius kuni 20 kilomeetrini. Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam leidub siin mere tegevuse tulemusena kujunenud setteid ja pinnavorme. Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid