Vana-Rooma skulptuur ja Varakristliik kunst
välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks
roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli
lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks
kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte
suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses
otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku
pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes
poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda
meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis
olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv
oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus
arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid
aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes
basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände