Keskaeg - kirik
P. Birgitta ordu - 1346. aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi
aadlidaam, kes lõi oma kloostri. Püha Birgitta ühendas munkade ja nunnade kloostreid,
kes jagasid ühte kirikut. Birgitta ordus töötasid mungad kaplanitena ja nunnad
abtsissidena. Nunnad juhtisid munki Birgitta ordus.
Kerjusordud
13. sajandi alguses, üleminekul kõrkeskajal hiliskeskajale, algass munkluse ajaloos taas
uus ajastu. Tekkisid poolreligioossus ja kerjusordud (mendikandid), kellest tähtsaimad
olid dominiiklased ja frantsisklased. Nad leidsid viisi kuidas tollal uued rahva- ja
vagadusliikumised siduda kirikuga.
Kerjusordud valisid uue eluviisi: vastupidiselt benediktlastele, kes omasid vandetõetust,
et jäävad eluksajaks ühte kloostrisse, siis mungaordud liikusid ringi linnades ja
jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. Kloostrid rajati linnadesse, samal ajal kui
varasemalt oli eelistatud üksildust