Peeter I
Ivani troonist kõrvalejäämise tõttu sai Peeter väga noorelt Venemaa valitsejaks, siis
puudus tal alguses riigivalitsemise vasu igasugune huvi. Ta jättis koguni kõik
riigivalitsemisega seotud küsimused enda ema- Natalja ja patriarh Joakimi kanda.
Muidugi mõjutas seda otsust ka tema teadmatus riigiasjadest ja esijalgne
kirjaoskamatus, kuid eelkõige tema väga noor iga. On teada, et 1682. aasta 27. aprillil
kuulutas Bojaaride Duum keisriks tollal vaid 9-aastase ja 11-kuuse Peetri. Peale
poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia,
kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid
selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud
olukord, kus streletsid, ärevil lakkamatutest vaidlustest oma juhtimiskorralduse, palga
ja tingimuste üle, osutusid Fjodori surma järel eriti tundlikeks kuulujuttude suhtes,
mis pajatasid Kremlis valitsevast ebaõiglusest ja sohitegemisest