V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Väike-Albaania ja Kreekamaaga, teiselt poolt Sitsiilia merega, kust tee viib
Konstantinoopolisse.
Mustlased olid Gringoire'i arvates Alzeeria kuninga
246
vasallid, see aga oli valgete mauride läänihärra. Kindel pidi ka see olema, et Esmeralda
õige noorukesena läbi Ungari Prantsusmaale tuli. Kõigist neist maadest oli noor tütarlaps
kaasa toonud veidrate murrakute, võõramaiste laulude ja mõistete riismed, mis ta keelele
andsid niisama kirju kuju, nagu oli ta poolpariislikul, poolaafrikalikul riietusel. Elanikud
neis linnajagudes, kus ta käis, armastasid teda ta rõõmsa meele, ta kenaduse, ta elava
iseloomu, ta tantsude ja laulude pärast. Kogu linnas arvas ta ise ainult kaks isikut olevat, kes
teda vihkasid ja kellest ta alati hirmuga kõneles: üks oli Roland'i tornikongis olija,
patukahetseja eit, kes imelikul viisil vimma kandis kõigi mustlaste vastu ja kes vaest
tantsijannat
alati sajatas ja vandus, kui see ta aknaaugust mööda juhtus minema; teine üks