Soome-ugri rahvakultuur
Tegeldud on ka jahi, kalastuse ja mesindusega. 20.
sajandil on paljud marid leidnud rakendust tööstuses ning muudes mittetraditsioonilistes majandusharudes.
Usund
Enamik marisid õigeusustati 18. sajandil sunniviisiliselt. Selline kristianiseerimine jäi muidugi üsna formaalseks ning
suur osa marisid (eriti idamarid) säilitas oma endise usu. 1897. aasta rahvaloenduse andmeil tunnistas 27,6% maridest
end avalikult animistideks, tegelikke animiste ja n-ö poolpaganaid oli kindlasti tunduvalt enam. Mari animism on alles
tänini, see on Mari Vabariigis ametlikult tunnustatud. Riigi rahaga rajatakse hiisi ning animistlikud preestrid (kart'id)
osalevad riiklikel tseremooniatel. Usklikud mäemarid on reeglina õigeusku ning loomulikult on õigeusklikke ka teiste
maride seas. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid.
Mordvalased
Nimetused