A.dumas Kolm musketäri terve raamat
484
«Grimaud, anna uus musket,» käsutas Athos, seistes ikka müüriavausel.
Grimaud kuuletus otsekohe. Ka kolm sõpra olid laadinud omakorda relvad. Teine
lask järgnes esimesele: nüüd said surma allohvitser ja kaks pioneeri, ülejäänud salk
põgenes.
«Pealetungile, härrad!» käsutas Athos.
Neli sõpra sööstsid bastionist välja, jõudsid lahinguväljale, korjasid üles sõdurite
musketid ja allohvitseri pooloda. Veendudes, et põgenejad ei peatu enne linna, pöördusid
nad sõjasaaki kaasa võttes tagasi bastioni.
«Laadige uuesti relvad, Grimaud,» ütles Athos. «Meie äga jätkame hommikusööki ja
vestlust, mu härrad. Kuhu me jäime?»
«Mul tuleb meelde,» ütles d'Artagnan, keda vaevas mileedi teekonna siht. «Ta läheb
Inglismaale,» ütles Athos. «Mis sihiga?»
«Et mõrvata või lasta mõrvata Buckingham.» D'Artagnan hüüatas üllatunult ja täis
pahameelt. «Kui alatu!»