20.sajandi luule Eestis
Ajalaulikute seas on siiski üks, kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus
isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. Luuletaja August Alle (1890
1952) pälvis ajalaulude koguga ,,Carmina barbata" (1921) ka kriitikute kõrge tunnustuse.
Tuglas leidis, et see kogu on ajalaulude laadis ,,õnnelik erand".
Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega,
millel on kohati tore koomiline värving. Poolnaljatamisi-pooltõsiselt ,,Mina, Jaani ja Malle /
poeg August Alle, / mollusk maakera kamaral" kuulutab ta ennast maailmaparandajaks,
kohtumõistjaks, karistajaks (luuletus ,,Karistai"). Isegi aja võrdkuju on Allel täiesti
eriline.Teistest hoolikamalt vaatleb Alle eesti olusid, tehes seda satiirikuna, sageli epigrammi
lühivormis. Alle ajaluule parimaid näiteid on Tarapita hoiakute vaimuskirjutatud ,,Eesti päev",
mis lähtub Gustav Suitsu luuletusest ,,Laul Eestist"
annaabi.ee 
