Ajaloo põhiperioodid
tegema. Nad hakkasid asutama kloostreid äärealadele ning sellega aitasid kaasa
agraarkorralduse arengule, nendest said head uuenduslikud arhitektid. Nende populaarsus
tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid
paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus,
hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati
sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks
tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid
Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju
järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks
liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased
13