Väetamine ja keemilised elemendid taimes
ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada
välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga
mulla happesust määrata elektrooniliste happesuse (pH) testrite
abil (Jenwey jt).
Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt mullas olevate mikroorganismide
aktiivsust ja taime-toiteelementide liikuvust. Kõrvaloleval joonisel
on toodud need seosed mineraalmuldadel. Happelisel mullal on
peamiste taime-toiteelementide omastatavus tagasihoidlik.
Poolmikroelementide (Fe, Mn) ja enamike mikroelementide (Zn, Cu,
Co), samuti kahjulike raskmetallide kättesaadavus on parem.
Muldade lupjamisega võib kaasneda ka mõningate mikroelementide (Mo, B) puudus, mida
tuleb kultuuride väetamisel arvestada.
Pea meeles!
Mulla happesuses suurenedes pH väärtus muutub väiksemaks ja happesuse
vähenedes pH väärtus suureneb.
Mõtle!
Millises Eesti piirkonnas esinevad aluselised mullad?
annaabi.ee 
