·Palju linde, nt kotkad, lunnid, jäälinnud jne Kliima ·Palju veeloomi ·Imetajad, nt rebane, kits, punane orav, ·Mereline kliima poolmetsikud hobused jne ·Aastas sajab keskmiselt 1000-2000 · Roomajad, nt liivasisalik, rästik jne mm ·Valitsevad läänetuuled ·4 aastaaega Joonis 4. Walesi asend ·Jahedad ja niisked talved, kus jaanuari keskmine temp. on 0-8°C ·Soojad ja niisked suved, juuli keskmine temp. on 8-16°C Joonis 1. Cardiffi kliimadiagramm
Võõraid geene kandvate noorloomade eest hoolitsemine ei tohiks aga loodusliku valiku poolt kuidagi soodustatud olla. Millega sellist käitumist siis seletada? Osa uurijaid on seisukohal, et jaanalinnud püüavad osavalt ära kasutada lahjendusefekti: mida suurem on nende pesakond, seda väiksem on igal üksikul linnupojal (järelikult ka tema enda poegadel) tõenäosus langeda lõvi rünnaku ohvriks. Võtame teise näite. Vahemere ääres Camargue looduskaitsealal Lõuna-Prantsusmaal elavad poolmetsikud hobusekarjad koonduvad parmude tipphooajal suurtesse karjadesse, meelitades sellega kokku veelgi rohkem parme. Mis on siis sellise käitumise põhjuseks? Lähem uurimine näitas, et hoolimata sellest, et kõik läheduses elavad parmud hobusekarja juurde kokku lendasid, tuli iga hobuse kohta parme keskmiselt ikkagi seda vähem, mida suurem oli kari. Lahjendusefekt võib toimida nii ruumis kui ajas. Peale selle, et paljud loomad paiknevad
annaabi.ee 
