Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
Valimissüsteemid jagunevad põhimõtteliselt kahte suuremasse kategooriasse:
majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed valimissüsteemid. Kummagi alla
kuulub mitu erinevat varianti, näiteks majoritaarsust püüavad saavutada
kahevooruline valimismudel (tuntuim näide on Prantsusmaa), proportsionaalne on
muuhulgas Eestile omane parteinimekirja baasil valitav seadusandev võim. Vähem
levinud on poolproportsionaalsed (või poolmajoritaarsed) valimissüsteemid.
Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid:
1. süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei;
2. valitsemise juures on esmatähtsusega efektiivsus, alles seejärel
proportsionaalne esindatus;
3. süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna
vahel;
4. valijal on kindel arusaamine valimissüsteemist ta mõistab, et tema ühest
häälest võib palju sõltuda;