KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV
Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Eripedagoogika osakond
Kaie Issak
ekstern
KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV
Juhendaja: Karmen Trasberg
Tartu 2012
KURTUSEST
Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid
nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms.
Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist
kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne.
Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr,
pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise
kõne omandamisele.
Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning
nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB