Eesti rahvamuusika ülevaade
Jauguneb põhitüübilt kolmeks:
1) väikekannel trapetsikujuline, harilikult 6-7 keelega diatooniline kannel. Keeled valmistati
hobusesaba jõhvist, lambasooltest või metallist. Setokannelde eripäraks on kaane tasapinna
lauakujuline pikendus ehk laba annab pillile kõlajõudu juurde.
2) Uuem kannel - Laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline, metallist virblite abil
kinnitatud rohkete keeltega (harilikult 2030 keelt) diatooniline (vahel ka poolkromaatiline)
kannel. simmel või simbel Põhja-Eestis ja saartel nimetus kandle kohta. Tänapäeval on
Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele pilli alaosas
koorideks ehk duurideks koondatud akordkeeled.
3) Saate- ehk akordikannel - Koorideks ehk duurideks koondatud keeltega kannel. Levis Eestis
19. sajandi lõpul. Võimaldab mängida akordsaadet.
kromaatiline kannel - Pillimeister Väino Maala poolt 1953