Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Alles enne surma kiriku poole pöörduv inimene kasvab reeglina üles mitteusklikus
perekonnas. Pärast surma korraldab see perekond tema matused. Kiriklike talitustele vaatamata
domineerivad matustel ikkagi ilmalikud rituaalid, eriti kajastuvad need peietel.
Terminit ,,poolkristlikud" võib kasutada ka juhtudel, kui kõik kiriklikud matusetalitused viiakse
läbi kaudselt. Surnukeha kabelisse ei tooda, preestrit kalmistule ei kutsuta, vaid hiljem minnakse
ja tellitakse vajalikud tseremooniad. Poolkristlike matuste termini alla võib panna ka
tuhastamismatused, mis toimusid kiriklike matuste tavade järgi.
Autori poolt läbi viidud küsitluse käigus vastas segamatuste ehk kristlike ja ilmalike
elementidega matuste poolt 61% küsitletutest. Segamatused valiksid nii luterlased, õigeusklikud,
ateistid, kui ka need, kes ei ole ristitud või lihtsalt kahtlevad Jumala olemasolus. Käesolev
tulemus tõestab veelgi oletust, et segamatuse pooldajad sooritaksid kristlikud rituaalid nö igaks
annaabi.ee 
