on tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena. Sõltuvalt kivimi teket põhjustatud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. 16. Mida mõistetakse kivimi struktuuri all ja kuidas jagatakse kivimeid selle alusel ? Kivimi struktuuri all mõistetakse neid kivimi ehituse omadusi, mille määravad mineraalide absoluutne ja suhteline suurus, kuju ja nende omavaheline suhe. Eraldatakse kristallilist, klaasjat ning poolklaasjat struktuuri. Kristallide absoluutse suuruse põhjal jagatakse nii tard- kui moondekivimid: - jämedateraliseks (üle 5 mm) - keskmiseteraliseks (1-5 mm) - peeneteraliseks (vähem kui 1 mm) - mikroteraliseks mineraalide suhtelise suuruse alusel eristatakse võrdteralist ja porfüürilist struktuuri. 16. Mis on kivimi tekstuur ja millised on levinumad tekstuuri liigid ? Tekstuur on kivimi koostisosade paigutus ruumis. Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane
peeneteralisteks. Esimesi saadaks tervetest (täisterakaerahelbed), viimaseid pikuti kolmeks tükeldatud tuumadest (kiirkaerahelbed, keevad ruttu pehmeks). Kaerahelbeid valmistatakse ka koos kliidega. Riisitangude valik on rikkalik, mis on tingitud riisisortide mitmekesisusest. Jagunevad kujult pikateraliseks (pikkus üle 6 mm), keskmiseteraliseks ehk ovaalseks (5,2...6 40 mm) ja ümaraks. Koostise järgi eristatakse klaasjat, poolklaasjat ja jahust riisi. Pikateralisemad sordid on klaasjasemad ning ümarad jahusemad. Töötlemise alusel võivad riisitangud olla kooritud (eraldatud välised kestaosad, pruuni värvusega), poolkroovitud ja kroovitud (eraldatud vastavalt osaliselt või täielikult seemnekest), lihvitud (mati ja jahuse pinnaga, põhiliselt ümaratest ja ovaalsetest sortidest, pudruriis), poleeritud (läikiva ja sileda pinnaga, pikateralistest ja ovaalsetest
annaabi.ee 
