Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
aastate muutused ühiskonnas on olnud kiired. Kaasaegsete eurooplaste seas üles kasvanud nn
surma eitajate põlvkond. Surmast kaugmise ja surma tõrjumise tendents põhjustab olukorda, kui
inimene püüab end sellest nö vabaks osta. Nõudmine sünnitab aga pakkumise ja nii tegelevad
surma, surnute ja matsustega juba erinevad äriettevõtted.
5. Tänapäeva matuste viisid ja nende põhimõte
Tänapäeval on eesti ja vene matmiskombestikus Eestis omane kolm matmise viisi: kiriklik
matus, poolkiriklik (või segamatus), ilmalik matus. Tuhastamismatust käsitleb omas töös kui
segamatuste ja ilmaliku matuse viisi.
Oma diplomitöös jagab Peeter Paenurm kristliku matuse ja tegevuskavade ja paikade alusel
viieks grupiks, kuigi allpool mainitud grupid on kasutatud luterlike matuste kirjeldamiseks, saab
neid rakendada ka Eestis toimuvate õigeusklikel matustel (Paenurm 1995: 47):
A.1. kirstu õnnistamine kodus/ärasaatmine kodust- matmine kirikus- muldasängitamine;
A.2
annaabi.ee 
