Abja-Paluoja
Losu kivihäärber (1914). Eesti ajast on kindlalt teada üks arhitekti kavandatud maja: Kävardi talu uue
elamu autor oli Šveitsi arhitekt. See on ka ainus juhtum, kus juba 1930. aastail lammutati vana
häärber, et asendada see uue ja moodsamaga (Pärdi, 2007).
Üldiselt kujunes Hallistes ja Helmes 1860.–1870. aastail välja omamoodi tüüphäärber: võrdlemisi
pikk, madalavõitu, ühekorruseline, poolkelpkatuse ja rõhtsa laudvoodriga barokne palkmaja. Väliselt
sarnanevad need tolleaegsete vallamajade, pastoraatide ja lihtsamate mõisahäärberitega, kuid väga
palju ei erine need ka traditsioonilistest rehemajadest. Üks ja põhimõtteline erinevus siiski on:
häärberid ehitati üksnes inimeste elupaigaks – elamuks (Pärdi, 2007).
1946 loodi Kävardil Abja Invaliidide Kodu koos abimajandiga Kävardi. Hiljem kandis ta nime Abja