A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Ta osutas sõrmega valgustatud aknale ja ütles:
«Ta on seal.»
«Ja Bazin?» küsis Athos.
«Sel aial kui ma valvasin akent, valvas tema ust.» «Hästi,» tähendas Athos. «Te olete
kõik ustavad teenrid.»
651
Athos hüppas ratsult maha, ulatas ohjad Grimaud'le ja lähenes aknale, olles enne
ülejäänud rühmale andnud märku pöörduda ukse poole.
Väike maja oli ümbritsetud kahe-kolme jala kõrguse puudehekiga. Athos astus sealt
üle ja jõudis luukideta aknani, mille poolkardinad olid aga hoolikalt ette tõmmatud.
Ta astus kiviservale, nii et ta pilk ulatus üle kardinate.
Lambivalgel nägi ta tumedasse mantlisse mässitud naist, kes istus järil kustuva tule
ääres: ta oli toetanud küünarnukid viletsale lauale ja hoidis pead elevandiluu värvi valgete
käte vahel.
Ta nägu ei olnud näha, kuid sünge naeratus libises üle Athose huulte -- võimatu oli
eksida, see oli just too, keda ta otsis.
Sel hetkel hirnus üks hobune