pinnaseosakesed (terad), ja osakestevahelistest pooridest. Kuivades pinnastes on poorides õhk, märgades on poorid kas osaliselt või täielikult veega täidetud. Poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhet nimetatakse pinnase niiskuseks ja väljendatakse protsentides. Vähe niiske vesi on täitnud 50% pooride mahust; niiske 50%..80%; veega küllastunud 80%. Ehitusalusteks kasutatavad pinnased liigitatakse kalju-, poolkalju-, liiv-, savi- ja täitepinnasteks. Kaljupinnastes on mineraalosakesed omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Siia kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid jne. Koormuse all need ei deformeeru praktiliselt üldse (vähesel määral). Neid iseloomustab suur tugevus ja need on parimateks ehitusalusteks. Poolkaljupinnased on tihedad massiivid mergel, tihe savi, kips, kipsliivakivi jne, mille tugevus veega küllastunud olekus on alla 50 kG/cm².
väljumiskohtades, eriti oruveerude allosas. Allikalubja kaltsiumkarbonaadisisaldus on harilikult üle 90%. Allikalubi esineb ka koos soosetetega. Diatomiit- põhiliselt mikroskoopilistest ränivetikate kodadest koosnev poorne sete, mis sisaldab veel terrigeenset materjali orgaanilst ainet. 10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi? · Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste.
annaabi.ee 
