Eesti Kirjanduse Ajalugu II
„Ekstaas“ on meeleluule konventsionaalsetes raamides
(meelelisi aistinguid täis), joonistab stiliseeritult välja metsamaastikku. Meeltele andumine ja see, mis elu juhib või seda
kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma.
2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood
1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi
veri ega maised ihad, pigem tekib ettekujutus luuletajast kui pooljumalikust väljavalitust, kes suuri tõdesid ja suurt
traagikat vahendab. Narratiivne ehk jutustav pool luules süveneb, mis mingil moel tipneb „Õnne varjutuses“: nõtke
jutustamine, narratiivi pingestatus. under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest
põhiallikast: Piibel (piibellik kõla ja haare), baltisaksa legendid („Porkuni preili“, „Rändav järv“) ja eesti rahvaluule. Aeg-
annaabi.ee 
