lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tööpõhimõte Valgusdioodi kiirgus kujutab endast elektroluminestsentsi, mis tekib elektriliselt ergastatud elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes
peamised komponendid on: valgusdioodid ja elektroonika, mis tagab nende töö; mikroprotsessorjuhtimisega toiteallikas, pingemuundurid ja juhtimisskeemid; seadmed soojuse ärajuhtimiseks (ventilatsiooniavad ja radiaatorid); läätsed ja seadmed valguse suunamiseks, segamiseks ja hajutamiseks; nähtava valguse mitmesuguste värvitoonide saamine. Joonis 2. Valgusdioodseade Valgusdioodid, mis on valmistatud mitmesugustest pooljuhtmaterjalidest, kiirgavad mitmesuguse värvusega valgust. Eri materjalid vabastavad eri lainepikkusega footoneid, mis on vastavalt nähtav valguse eri värvustega (joonis 3). 5 Joonis 3. Valge ja musta värvuse loomine Esimestes valgusdioodides kasutati niisuguseid pooljuhtmaterjale nagu galliumfosfiid (GaP), AIGaAs kolmikühend ja GaAsP kolmikühend. Need andsid kiirgust punasest kuni
kehale [7]. 2.1.1. Termopaar Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoelektromotoorjõu mõõteriistaga – potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Kahest erisugusest elektrijuhist koosnevas kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid eri- 20 nevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikom-ponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest trivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Termopaaride ühendused: 1 – Mõõteriist; 2,3 – termoelektroodid; 4 – ühendusjuht-med; T1, T2 – „külm ja soe" termopaari ühendused. 2.1.2. Takistustermomeetrid Takistustermomeetride töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Takistuse ja temperatuuri vaheline sõltuvus R=f(T) on paljude materjalide korral stabiilne ning suures ulatuses lineaarne
valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded: a) võimalikult suur termo-emj, selle monotoonne ja enam-vähem lineaarne sõltuvus temp-st; b) füüs omaduste püsivus pikaajalisel kasutamisel; c) hea elektrijuhtivus, temp-st sõltumatu takistus;
valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded: a) võimalikult suur termo-emj, selle monotoonne ja enam-vähem lineaarne sõltuvus temp-st; b) füüs omaduste püsivus pikaajalisel kasutamisel; c) hea elektrijuhtivus, temp-st sõltumatu takistus;
annaabi.ee 
