Elektron-relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril Struktuur- e. migratsioonpolarisatsioon on makroskoopiliselt ebaühtlase struktuuriga ja juhtivaid lisandeid sisaldavates tahketes dielektrikutes esinev täiendav polarisatsiooni liik See polarisatsioon esineb alalispingel ja madala sagedusega vahelduvpingetel ning on seotud suurte energiakadudega. Polarisatsiooni põhjustavad juhtivad ja pooljuhtivad osakesed dielektrikutes. See polarisatsioon tekib ka erineva elektrijuhtivusega kihtidest koosnevas kihilises isolatsioonis. Elektrivälja mõjul koguneb osa vabu elektrone ja ioone osakeste või kihtide pinnale. Selliselt kujunevad suured polariseerunud piirkonnad. Kuna polarisatsioon erinevalt muudest polarisatsiooniliikidest on seotud vabade laengukandjate liikumisega elektriväljas suurtele vahekaugustele, siis on struktuurpolarisatsioon seotud suurte energiakadudega dielektrikus
10 m; pooljuhid =10 ... 10 m; juhid Dielektrikute polarisatsioon -8 -5 = 10 ... 10 m. Esitatud klassikaline liigitus ei vasta enam täielikult Polarisatsioon on üks põhiline dielektrikus tänapäeva nõuetele, sest on olemas elektrimater- elektrivälja mõjul toimuv protsess. Polarisatsioon on jale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki (ferriidid seotud laengute piiratud nihkumine või dipoolide pooljuhtivad magnetmaterjalid) või ei sobi üldse orienteerimine elektrivälja mõjul. Polariseeruvad nii antud klassifikatsiooni (piesoelektrikud, elektreedid, neutraalsed kui ka polaarsed materjalid. vedelkristallid jne.). Neutraalsetes dielektrikutes nihkuvad eri- Dielektrikutel (isoleermaterjalidel) peab olema nimelised laengud aatomis ja molekulis vastas-
annaabi.ee 
