skeemist. Voolukõvera kuju, nullhetk ja sellest tulenev türistori sulgumishetk sõltuvad koormuse iseloomust. Aktiivkoormuse korral langeb voolukõver kokku pingekõveraga. Reaktiivkoormuse, nt. induktiivsuse olemasolu korral tekib pinge ja voolu vaheline faasinihe, türistorlülitiga ahelas moonutub voolukõvera kuju ning voolukõvera nullhetk saabub pingekõvera nullhetkest hiljem. Ühefaasiline poolperioodalaldi (standardtähistus M1) koosneb ainult ühest pooljuhtdioodist või -türistorist (joonis 4.17). Seda kasutatakse praktikas harva, sest tema väljundpinge pulsatsioon on väga suur. Alaldatud pinge Ua keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast α vastavalt avaldisele π 1 E 2 E2 Ua = ∫ E2 m sin ωt dωt = 2 m (cos π + cos α ) = (1 + cos α ) (4.3) 2π α 2π 2π Aktiiv-induktiivkoormusel (joonis 4
regulaatorid) põhielementideks, aga neid kasutatakse ka jõuahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Edaspidi vaatleme türistoride kasutamist nimelt ahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Vahelduvvooluahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja asünkroonmootorite mitmesuguste talitluste saamiseks kasutatakse türistori erinevust mittetüüritavast pooljuhtdioodist nende avamiseks ei piisa positiivsest potentsiaalist tema anoodil, vaid türistori avamiseks on vaja ka juhtimissignaali. See iseärasus loob võimaluse luua mitmesuguseid staatilisi ümberlüliteid. Selliste ühe- ja kolmefaasiliste staatiliste lülitite näideid on kujutatud joonisel 2.8. Joonisel 2.8.a on kujutatud ühepooluselise(-faasilise) türistorlüliti skeemi. Sellise lüliti avamiseks on vaja vastuparalleellülituses türistoridele anda juhtimissignaalid
annaabi.ee 
