"pooljoovastuses" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

3 6 Muide, oleme kaugel arvamast, nagu oleks vastvalitud narride paavst endale aru andnud tunnetest, mida ta ise läbi elas või mida ta teistesse sisendas. Vaim, mis ses äbarikus elas, oli ise paratamatult teatud määrani puudulik ja kurt. Nii jäi talle enesele kõik, mis ta sel silmapilgul läbi elas, ebamääraseks, selgusetuks ja segaseks. Ainult rõõm tungis sellest läbi ja uhkus võttis ikka enam võimust. Sünge ja õnnetu nägu kiirgas. Kui Quasimodot ses pooljoovastuses Sammasmaja eest pidutsedes mööda kanti, nähti üllatuse ja hirmuga üht meest äkki rahvahulgast narride paavsti poole sööst-vat ja suure vihaga ta kullatud puust saua, ta paavsti-märki, tema käest ära kiskuvat. See hulljulge mees polnud keegi muu kui too paljaspea, kes äsja mustlaste rühma oli tunginud ja seal oma ähvardavate tigedate sõnadega vaesele tütarlapsele koleda hirmu peale ajanud. Tal oli seljas vaimulikurüü. Seni polnud Gringoire seda meest märganud, kui ta aga