Kehra ajalugu
KEHRA RAUDTEEJAAM
1870. aastal liikluseks avatud Tallinna – Peterburi ehk Balti raudtee äärde rajati esialgsed
jaamad keskmiselt iga 20 – 30 kilomeetri tagant. Nendesse püstitati tüüpprojekti järgi
kahekorruselised puidust jaamahooned, veetornid - auruvedurite veega varustamiseks ja
muud vajalikud ehitised. Kehra jäi kahe niisuguse jaama – Raasiku ja Aegviidu –
vahepeale. Seetõttu Kehrasse esialgu jaamahoonet ei püstitatud, vaid piirduti peatuskoha
ehk ajutise pooljaamaga mõisa ja kohaliku tee läheduses.
Mõni aasta pärast raudtee avamist, mil inimesed olid uue transpordivahendi omaks
võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu
varemgi, võeti nüüdki aluseks tüüpprojekt, mida rakendati mitmes erinevas jaamas.
Millegipärast otsustati uued jaamahooned (erinevalt varasematest) ehitada aga
ühekorruselised ja puidu asemel kivist. Nii valmisid 1876. aastal üksteisega sarnased