k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s u p p Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. a r u k a s j u u a k a u a l a i a l i e m a g a k r a n t s i s e g i o l u l i n e m e i e Poolitamine Tööleht 1 1. Märgi igas sõnas sobivaim poolituskoht püstkriipsuga. emakeel liitsõna hüüumärk mootorratas 2. Poolita antud harjutuses sõnad püstkriipsuga. Hobusetalli juures käratses suur parv varblasi. Üks väike kirju linnuke oli väga kuri. Ta noris kõigiga, võttis teiste toidupalad ära. Küll on hea, et laste hulgas selliseid tülinorijaid ei ole! Või arvad sina teisiti? 3. Igas reas on ainult üks poolitusvõimalus õige. Tee see värviliseks.
sarapuusaludes" seda arutati ja leiti, et imelik asi ja seda pole vaja avaldada. Loomingu raamatukogus ilmub "Olematus..." seal on Rummo eessõna. Väikestviisi esseistilik, annab olulisi lähtekohti Alliksaare tõlgendajatele. "Olematus" annab läbilõike A loomingust, näitab erinevad võimalused, mis aja jooksul tekivad. Rummo koostatud ka "Luule". Peaaegu täielik kogu "Päikesepillaja". Loomingus eristub kaks perioodi. Poolituskoht 1960 juures, toimub järsk muutus. Kahe põhivõimaluse koht Krull kirjutanud: "Üks A on Arbuja, kelle värsistiil on lihvitud, teine on arbujate eitus, kelle seisukohalt lihvitus segab" Loomingulaad erineb silmanähtavalt. Krulli väide on enamvähem see, et ta on arbuja, rohkem arbuja kui pärisarbujad. Ta viib arbujad lõpuni 40-50ndatel. Kirjutab ka vangilaagris, see on huvitav, sest teab, et neid ei avaldata. Alliksaar ja Kross alustavad