Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat
annaabi.ee 
