Eesti Uusaeg
omane 19. sajandile. See aitas ühtse kirjakeele kujunemist ja võeti kasutusele
soomepärast kirjaviisi. Eduard Ahrens avaldas oma grammatika 1843. Gustav
Heinrich Schüdlöffeli "Toomas Westen. Lapo rahva uso ärataja Norra maal". 19.
sajandi esimestel kümnenditel ilmus eestikeelseid raamatuid aastas keskmisel vaid 7,
1840-1849 juba 27. Otto Wilhelm Masing kirjutas "Marahwa kalendrit". Piiblilood-
piibliseletused, lauluraamatud, palveraamatud. Kolmandal kohal olid ilmalikud või
poolilmalikud juttu- ja lugemisraamatud. Piiblit avaldati 18 korda 146 000
eksemplaris, Uut Testamenti avaldati 39 korda 483 000 eksemplaris.
Ajakirjandus: Vaba ajakirjanduse ja vabatahtlike ühenduste kujunemine oli
iseloomulik 19. sajandi Euroopale. Seisuslik süsteem ja tugevnev riiklik kontroll ei
suutnud takistada nende jõudsat edenemist Baltimaades. Levis arusaamine, et
maailma peab valitsema mõistus mitte vürst, igal inimesel oli õigus end täiendada.
annaabi.ee 
