A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Aramisel?»
«Kümme pistooli.»
327
«Ja teil, d'Artagnan?»
«Kakskümmend viis.»
«See teeb kokku?» küsis Athos.
«Nelisada seitsekümmend viis liivrit,» ütles d'Artagnan, kes arvutas nagu
Archimedes.
«Kui me jõuame Pariisi, on meil veel oma kõva nelisada,» ütles Porthos, «ja lisaks on
sadulad.»
«Aga eskadronihobused?» küsis Aramis.
«Ah, nelja teenrihobuse eest saame kindlasti kaks isandahobust, mille peale tõmbame
loosi. Nelisada liivrit teevad välja juba poolhobuse ühe jalakäija jaoks, ja siis kraabime
kõik taskupõhjad kokku ning anname d'Artagnanile, kellel on õnnelik käsi. Ta läheb
sellega mängima esimesse ettejuhtuvasse kõrtsi.»
«Hakkame ometi sööma,» ütles Porthos, «kõik läheb külmaks.»
Neli sõpra, nüüdsest peale rahulikumad oma tuleviku suhtes, tegid au söögile, mille
riismed loovutati härradele Mousquetonile, Bazinile, Planchefle ja Grirnaud'le.