Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
jaoks üsna ebameeldivast lähtepunktist, mistõttu baltisaksa aadel hakkas toimetusele
survet avaldama, nõudes veel ühe järelvalveorgani loomist tsensuuri kõrvale. See
sundis Russowi lahkuma, toimetaja Greiffenhagen läks kompromissidele.
Tsensuur
Tsensuur sajandivahetusel ja 20. sajandi alguses
Sajandivahetuse eel olid tsensoreiks Jüri Truusmann Tallinnas (kes tõkestas noore E.
Vilde tee Postimehe toimetajaks saamisel T nimetas Vildet poolharitlaseks,
toimetajatööks täiesti ebasobivaks, kes katsub eestlaste hulgas tekitada passiivset
opositsiooni seoses valitsuse sammudega Baltimail) ja Jaan Jõgever Tartus (kes sai
Ado Grenzsteini ja Jaan Tõnissoni omavahelist konkurentsi omal nahal tunda).
1905. aasta oktoobrimanifest kaotas eeltsensuuri ja laiendas väljendusvabaduse
piire, kuid järeltsensuur oli säilinud, millest andsid tunnistust paljude väljaannete
arestimine ja keelamine