V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
lombardia, saksi või bütsantsi kunstiks. Need neli arhitektuuri eri laadi on üksteisega
sugulased ja esinevad paralleelselt, igaühel on oma eri karakter, kuid koigi tunnuseks on
ümarkaar. «Kõik pole ühte nägu, kuid siiski vaga sarnased» jne. (Autori märkus.)
108
ta esimesed sambad juurduvad samasse romaani kihti, millel baseeruvad ka Saint-Denis'
kiriku portaal ja Saint-Germain-des-Prés' kiriku lööv. Niisugune on ka Bocherville'i kloostri
veetlev poolgooti saal, kus romaani kiht ulatub keskosani. Niisugune on Roueni katedraal,
mis kuuluks tervenisti gooti stiili, kui ta keskmise torni tipp poleks renessansiajastust.1
Muide, kõik need varjundid ja erinevused puudutavad ainult ehituste välist külge. Kunst
muudab siin ainult oma välist koort. Ristiusu kiriku struktuur ise aga jääb muutumatuks.
Meie ees on ikka üks ja seesama sisemine karkass, seesama osade loogiline asetus, ükskõik