Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Peipsit. Nt rej, réja ‘rehi’ (← rehi, murdes rei), marduj ‘kurat’ (← mardus), sájka ‘saiake, kukkel’ (← sai), ljánik ‘suur
puuvaagen’ (← lännik). Iisaku ümbruskonnas kujunes 17.–18. sajandil välja kakskeelne rahvastik, kes kõneles eesti ja vene
segakeelt. Usutunnistuselt olid need inimesed algselt ilmselt õigeusulised, kes hiljem lähenesid luteri kirikule ja seepärast
nimetati neid pooleusulisteks – poluvernikuteks ehk poluvertsikuteks. Nende keeles käänati ja pöörati eesti laensõnu eesti
lõppudega keset venekeelset kõnet. Rahvausundis olevat terminoloogia olnud peaaegu täielikult eesti keelest laenatud.
Eestirootsi murrete suhtes oli eesti keel enamuse keel ja nii on eesti laene eestirootsi murretes arvult rohkemgi kui
eestirootsi laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi murdealal, osa vaid teatud piirkonnas.