HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
maa hinnatud maarublades ja obrokirublades, Petserimaal ning Narva jõe taga aga tarbemaa
tiinudes. (Aasmäe 1999:159)
Teada on hindamissüsteemide üldine skeem. Lähtuti tavaliselt normatiivsest (keskmisest)
teravilja (rukki) kogusaagist, mida arvestati seemnetes. Normatiivsest saagikusest võeti maha
2 seemet (üks seemneks ja üks materiaalseteks kuludeks). Ülejäänud osa jagati lihtsamatel
juhtudel rentniku (töötulu) ja maaomaniku (omanikutulu) vahel pooleks. Selline oli tavaliselt
pooleterarent. Hiljem, hindamissüsteemi täiustudes, võeti arvesse kesa, millelt saaki polnud,
aga millele kulutusi tehti, ning viidi kogu süsteem naturaalühikutelt üle rahale, määrates kas
rendiväärtuse (Eestimaa kubermang) või puhastulu (Liivimaa kubermang). Alates 1923.
aastast, pärast väljaspool linnu asuvate kinnisvarade hindamise seaduse vastuvõtmist (RT
1923,27,18; 1939,33,256), mindi kogu Eestis üle Liivimaa kubermangus kasutatud
annaabi.ee 
