KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES
palju väiksemad (hõredad gaasid, päikesetuul), kuid lennutrajektoor on rangelt kindlaks
määratud. Lennu ajal saab seda korrigeerida vaid väikeses ulatuses, sõltuvalt sellest, kui
palju on selleks kütust. Maalähedane orbiit on ligikaudu ringikujuline ja maapinnast umbes
500-2000 kilomeetri kaugusel. Kõige odavam on satelliit viia ekvatoriaalsele orbiidile, kuid
sellisel juhul on satelliidi nägemiskaugus piiratud. Kui satelliit viia polaarsele orbiidile siis iga
umbes pooleteisttunnist tiiru on Maa pöörlemise tõtu aluspind vahetunud ja satelliit skaneerib
uut ala. Enamik Maa pinna seiramiseks mõeldud satelliite liiguvad lähispolaarsetel orbiitidel.
Väiksema lahutusvõimega, kuid suurema nägemiskaugusega geostatsionaarne orbiit,
kaugusega 42 170 km Maa keskpunktist, on teine rohkesti kasutatav orbiit seiresatelliitide
jaoks. Teoreetiline vaatevälja poollaius Maa kumerust arvestades on 81°, kvantitatiivseks
analüüsiks kõlblik on 55° ja kvalitatiivseks 65°
annaabi.ee 
