Läänemerele. ui Tallinn 1710. aastal Põhjasõja käigus (1700-1721) Vene vägedele kapituleerus ja Eestimaa Venemaaga ühendati, kujunes Tallinn linn Läänemere kaldal ,,aknaks Euroopasse". Tsaar Peeter I vajas loodavale Venemaa laevastikule baasi ja Tallinn sobis selleks hästi. Kokku käis tsaar Tallinnas 11 korda, viimati 1723. aastal. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Peeter Suur lasi rajada ka enda-nimelise merekindluse, mis rajati Tallinna ja Porkkala vahelistele saartele. See rajati ajavahemikul 1912-1918.
kohta; 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhisumma tagasimaksmist peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast kooli lõpetamist. Kogu õppelaenu summa koos intressidega tuleb tagastada kahekordse õppeasutuses õppimiseks ette nähtud nominaalaja jooksul. Kui kõrgkool on pooleli jäetud, siis peab õppelaenu tagasimaksmist alustama samuti hiljemalt 12 kuud pärast poolelijätmist. Kui kõrgkool jääb lõpetamata, siis peab õppelaenu koos intressidega tagastama pooleteistkordse õppeasutuses õpitud aja jooksul (kuid mitte lühema kui 6-kuulise perioodi jooksul). Õppelaenu saab tagasi maksta ka ennetähtaegselt. Õppelaen on eduka õppimise kuldvõtmeke!
kanali kaldale oli ehitatud sõjaväekasarmuid ja Admiraliteedi hooneid, läänemuuli otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud suurtükipatarei, ning täiendavad kaitserajatised Maarjamäel, Paljassaarel ja merre oli ehitatud ka kaitseks fort. Seeläbi muutus vainulike laevade sisenemine Tallinna lahte tülikaks. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal linnakodanik Drentelnilt väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Juba järgmise Eesti külastamise jooksul kasutas tsaar elamiseks praegust Peetri maja. Pärast tema surma jäi majake tühjaks ja lagunes. Alles 1804. aastal andis tsaar Aleksander I Tallinnas viibides korralduse maja remontida. Peetri maja ehk "vana palee" (uueks paleeks sai praegune Kardioru loss) on pika ja põneva ajalooga hoone. Seal on Tallinna külastades elanud Peeter I ja Katariina I. 1717 aastal toodi Hollandist Tallinna ja
annaabi.ee 
