Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
lihtsustub, siin-seal kohtab ka moodsa art deco mõju. Igas linnas kujuneb oma
elamutüpoloogia, näiteks Rakveres levivad poolteisekorruselised, keskelt kõrgemad
elamud, mis meenutavad natuke sajand varasemaid klassitsistlike tüüpfassaadide ajastu
elamuid. Elamus on tavaliselt neli korterit, all kaks suuremat, üleval kaks pisemat, vahel
hõlmab kogu alumise korruse omaniku suur korter. Tinglikult on neid hakatud nimetama
Rakvere tüüpi majaks.
Joonis 1.23 Sellised pooleteisekorruselised elamud olid väikelinnades üheks kõige
levinumaks elamutüübiks 1920.1930. aastatel (vasakul tüüpiline nn.
Rakvere-tüüpi elamu Rakveres). Lisaks kivitrepikojaga korterelamutele
ehitati ka Tallinna puitasumites 1920.1930. aastatel väiksemaid elamuid,
kus lisaks omaniku elamispinnale oli 13 väiksemat välja üüritavat korterit
(paremal).
Paljudel 1920
annaabi.ee 
