Paljude looduslike elementide isotoopsed tuumad on ebastabiilsed ja seetõttu võimelised emiteerima kiirgust. Seetõttu eksisteerib igale paigale omane pinnase koostisest sõltuv loodusliku radioaktiivse kiirguse foon. Tuumasünteesil või lõhustumisel vabaneb aga suurel hulgal kunstlikku radioaktiivset kiirgust. Tavaliselt eristatakse alfa-, beta ja gamma-radioaktiivsust. Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustatakse poolestumisajaga Radioaktiivse lagunemise poolestusaeg Radiaktiivse isotoobi poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda. Kahe poolestusaja pikkuse perioodi järel on alles veerand selle isotoobi esialgsest massist, kolme poolestusaja pikkuse perioodi järel on alles üks kaheksandik esialgsest massist jne. Kuigi radioaktiivne lagunemine toimub üksikaktidena, on lagunemisaktide arv nii suur, et
F. Libby (ainus Nobeli preemia, mis arheoloogiaga seotud) 1949. a. Sellega määratakse puidu, söe, taimejäänuste, luude jm orgaanilise materjali vanust. Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Kosmiline kiirgus välisatmosfääris põhjustab neutronite tekkimist. Ne mõjul N2 laguneb C14-neks ja H2-ks, mis läheb planeedi taimedesse (taimed assimileerivad normaalset CO2-te ja C14-t). Meie sööme ja sureme ära, seejärel laguneb C14 poolestumisajaga 5730. a C12-neks. C14 ja C12 suhe võimaldab määrata aine vanust (sütt on igal pool). See pole väga täpne (n 1200 +/-50...120 vms). Need tehakse dendroparandustega (n Pulli asulakoht enne 8000 eKr, nüüd 9000 eKr) N 01.10.09 Hominiidide kujunemine · Nüüdisaegsed inimahvid gorilla ja simpans (troopiline Aafrika), gibon ja orangutan (Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid
annaabi.ee 
