Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
sugenes varsti ajalehtede sisusse ja väljanägemisse tekkisid esimese tabloidid,
orienteeruti sellele, mis müüb. Siis tuli 1940. aasta juunipööre, vabaturumajandusele
tehti ots peale. Nõukogude süsteemis oli tegemist range plaanimajandusega, muidugi
jätkus teatud mahus aga sootuks teise sisuga väljaannete üksikmüük. Saksa
okupatsiooni aastatel plaanimajandusest kui sellisest eriti rääkida küll ei saa, aga
sisuliselt levis ajakirjandus ikka sama moodi. Nüüd oleme peale poolesajandist pausi
uuesti vabaturumajandusse jõudnud, jälle orienteeruvad väljaanded sellele, mis müüb.
Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku
ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku
ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse.
"Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel
tegi ajakirjandus alles arglikke samme
annaabi.ee 
