Prantsusmaa
sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on
peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt
kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud
sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-
Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt
väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele pooleReini jõge üle
Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid,
põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is
ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu
ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is)
on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned
Prantsusmaa tasasematest aladest.
annaabi.ee 
