"poolemeetriste" - 1 õppematerjal

Haug

kiisk, latikas ja nurg. Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu ­ rünte, trullinguid, lepamaime, hinke, võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni. On teada juhuseid, et haug on jõesügavusse viinud hiiri, rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid. Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise suurusega (ligikaudu poolemeetriste) haugide toidus on ülekaalus arvukad väheväärtuslikud kalad ja seetõttu on haug järvede ratsionaalse majandamise puhul nende ihtüofaunas hädavajalik komponent. Tema puudumise või vähese arvukuse korral tõuseb järsult väikese kiisa, ahvena ja teiste nn prügikalade arvukus. (Spanovskaja, 1979) Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Haugi tavaline suurus on 50-100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug )