häält.Üksildasemates nõmmemetsa osades võib pesitseda meie metsade suurekasvulisemaid ,metsis. Mõnikord uuristab kuiva liivakünkasse meeleldi urge mäger.Noores männikus võib teinekord kohata ka üsna rohkesti kentsaka välimusega mardikaid. 3. Linnud Nõmmemets on linnuhäältest suhteliselt vaene.Seda teravamalt kostab siin mõnikord kõrvu iseäraliku tugevat kiljumisetaolist häält.Sellist häält teem üleni must, peaaegu poolemeetri pikkune lind.See on meie metsade kõige suurem rähn musträhn.Musträhn uitab nõmmemetsades sellepärast ringi ,et siit leiab ta manni koorte alt putukaid.Talvel rähnid Eestist ei lahku. 4. Metsa kaitse Metsadel on väga suur keskkonnakaitseline tähtsus.Tõõstuspiirkondade ja linnade ümber muudavad metsad õhu inimesele tervislikumaks.Keskkonnakaitse eesmärgil on õige säilitada metsa ka paljudes loodusmaastike osades , näiteks mererannas, et seal liiv liikuma ei hakkaks
mille iganes massiga keha) eri sügavuses olevaid osasid tõmbab nimetatakse loodejõuks. Teisenduste käigus tekib seos, et loodejõud on pöördvõrdelises seoses kehadevahelise kauguse kuubiga ja sellest pöördkuupseosest saamegi tõestust väitele, et Kuu poolt põhjustatud loodejõud on u 2 korda suurem kui Päikese poolt põhjustatud loodejõud. Tõusu kõrgus või mõõnalangus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhjaprofiilist. Avamerel on tõusuvee kõrgus poolemeetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. Sirge rannajoone ja ookeani ulatuvate neemede lähistel on tõusuvee kõrgus tavaliselt 2-3 meetrit, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus ulatub veevöö ümber kogu maakera. 5 Tugevaimad looded esinevad ookeani kallastel
annaabi.ee 
