V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
On sul redel kaasas?»
«Uks redel on seal Sammasmaja kuuri all,» vastas see. «Kas ta seal tuleb üles tõmmata?»
jätkas ta kivist võlla poole viibates.
«Jah.»
«Hahaha!» vastas mees veel elajalikuma naeruga, kui see oli omane ta ülemale. «Tee pole
siis kuigi pikk.»
«Tee kähku!» ütles Tristan. «Pärast aega naerda küllalt.»
Kui Tristan tüdrukut oli märganud ja kui kõik Gu-dule'i lootused kadunud olid, ei
lausunud viimane enam ainustki sõna. Ta tõukas vaese Esmeralda poolelutult keldri nurka,
ise aga seadis enese aknaava ette, haarates oma kätega nagu kulliküüntega aknalauast kinni.
Ses asendis vaatas ta soldatite poole hullumeelse, vihase pilguga. Kui Henriet Cousin kongi
juurde tuli, oli Gudule'il nii metsik nägu, et see taganes.
«Härra,» küsis ta tagasi tulles Tristanilt, «kumma ma pean üles pooma?»
«Noore.»
«Seda parem, vanaeidega ei saa nii hõlpsasti hakkama.»
«Vaene väike tantsijanna kitsekesega!» ütles vana vahisoldat.
474