Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis
arenguteele. Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas
massiline talude päriseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks ürituseks, Lõuna-Eestis
osteti talud linade müügist, Põhja-Eestis kartulite müügist saadud rahaga. Eesti
talumehele oli nüüdseks tehtud võimalikuks olla ise talu omanik tagasi osta maa,
mis talt oli tule ja mõõgaga ära võetud.
Eestis arenes tööstus ja kaubandus ehkki väga tagasihoidlikult. Vabrikutööstus sai
XIX.sajandi esimesel poolelmalguse villatöötlemisest. Narvas, Sindis ja Kärdlas
alustasid tööd kalevivabrikud. Suur osa toorainest osteti mõisadest, kus kasvatati
peenvillalambaid. Eestis valmistatud kalev oli hea kvaliteediga ja hinnatud.
Suurimaks tööstuseks Eestis kujunes Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi
puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest. Toodang (kedratud
puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16.
6.1 Majandus XX.sajandil
annaabi.ee 
