Anna Haava
mine laulusid lukustama)
Sa käsi päikest mitte tõusta ja kose kohin
kustuneks-
ja keela tuuli tõttamast, siis
mine laulusid lukustama
ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja laulik nuttu ning
naeru keelma!...
,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis
taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu
pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku
poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles
Haava on esitanud oma intiimse loodustaju:
Meid saatnud vaikuste helin
ja tähesäravad ööd,
kuukumased, lumitand metsad
ja vaiksed kaugele teed:
me oleme põhjamaa lapsed,
kaks- meie mõlemad.
Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920)