Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud?
edukalt ära kasutada.
Paljudes sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel
harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning
vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi
juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel
juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta
inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised
juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks.
Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja
kaotanud rahvaid ( sakslasi, ungarlasi, türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi
( itaalasi, jaapanlasi). Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei
arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes
lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.